Tagasi | 04.01.2016

Suuhingamine ja selle mõju tervisele

Palju räägitakse suuhingamise kahjulikust mõjust hammaskonna arengule, kuid õhku jääb veel palju küsimusi: Miks inimestel üldse kujuneb suuhingamine?; Kas suuhingamine on kõigest halb harjumus ja hingamist saab lihtsalt ümber õppida?; Kas suuhingamisega kaasneb muid probleeme ja kaebusi?; Kuidas suuhingamisest vabanetakse? All järgnev artikkel püüame neile küsimustele vastust anda, käsitledes suuhingamisega seotut lähemalt.

Miks on ninahingamine hea?

Inimese nina täidab mitmeid funktsioone:

  • õhu puhastamine
  • õhu soojendamine
  • õhu niisutamine

Nina anatoomiline ehitus aitab neid funktsioone täita. Nohu või muu ninahingamistakistuse korral on need funktsioonid ja õhu liikumine läbi nina häiritud, inimene püüab seda kompenseerida sega- või suuhingamisega. Inimesel, kellel esineb pidev või tihe ninahingamistakistus harjub pikapeale suuhingamisega.

Suuhingamisega kaasnevad muutused lihaste ja luude arengus põhjustavad hilisemaid tervisemuresid. Suuhingamisega kaasneb keele vale asetumine suupõhjas ja ebapiisav toonus (nn lõtv keel), millest tingituna vajub keel öösel neelu, põhjustades sellega uneaegseidhingamishäireid, päeval aga paikneb keel hammaste vahel, takistades hambumuse õiget arengut.

Suuhingamise kujunemine

Suuhingamine võib kujuneda erinevatel põhjustel ning erinevas vanuses. Brasiilias 2008. aastal tehtud uuringus selgus, et peamised suuhingamise põhjused lastel on allergiline riniit e. allergiline nohu ning suurenenud adenoidid.

Suuhingamine võib tingitud olla:

  • ninahingamise takistusest
  • hambumusanomaaliast
  • suu ringlihaste funktsionaalsest puudulikkusest
  • õpitud valest hingamistehnikast

Ninahingamistakistuse puhul on ninakäigud või ninaneel püsivalt või pikema aja vältel osaliselt või täielikult läbimatud. Ninahingamistakistust võivad põhjustada järgmised tegurid:allergiline nohu, ninavaheseina kõverus, ninaneelumandli ehk adenoidi suurenemine, alumiste ninakarbikute hüpertroofia, koanaalatreesia, ninapolüüp, võõrkeha, kasvajad, geneetilisest soodumusest tingitud kitsad hingamisteed, vasomotoorne nohu, põletikuline rinosinusiit, medikamentoosne riniit.

Hambumusanomaalia võib olla nii suuhingamise põhjustaja kui selle tagajärg.

Suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus võib olla põhjustatud enneaegsusest, sünnitusaegsetest tüsistustest, varajase lapseea rasketest somaatilistest haigustest, ülahuulekida anomaaliast jmt.

Vale hingamistehnika omandavad tihti lapsed kes on lapsepõlves sagedasti põdenud ägedaid hingamisteede viirushaiguseid, jätkates suuhingamist ka siis kui ninahingamistakistust enam ei ole.

Suuhingamise puhul esinevad kaebused

Sõltuvalt suuhingaja vanusest ja suuhingamise kestusest varieeruvad suuhingamisega kaasnevate kaebuste hulk ja intensiivsus. Suuhingamisele viitavate tunnuste hulka kuuluvad silmade ümbruse tumedad ringid.

Ninahingamistakistusele viitavad tunnused:

  • Raskesti eemaldatav või vesine sekreet, mis võib olla värvitu või ka kollakas-rohekas
  • Nasaalne hääl
  • Häiritud võib olla teatud häälikute moodustamine
  • Sekreet valgub ninaneelu, tekib vajadus köhatada
  • Pikaajalise ninahingamise häire tõttu võivad tekkida survetunne näos, pea- ja näopiirkonna valud
  • Unehäired
  • Üldine elukvaliteedi langus

Limaskesta turse ja talituse häire põhjustavad kuulmetõrve düsfunktsiooni, mis tüsistub sageli seroosse keskkõrva põletikuga.

Kroonilise suuhingamisega kaasneb: kõne häire, näokuju häired, häiritud kehahoiak , hammaskonna vale paiknemine. Vale kehahoiak viib lihaspingeteni, mis omakorda põhjustab valu ja väsimust.

Suuhingaja

Pikaajalise suuhingamise puhul kujunevad välja välised tunnusjooned, mis on omased just suuhingajatele

Ninahingamise taastamine

Mida varem on võimalik taastada patsiendi ninahingamine, seda väiksem on suuhingamisega kaasnevate  muude kaebuste ja tüsisuste hulk.

Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse tuvastamine. Esmalt peaks suuhingamise puhul abi otsima kõrva-nina-kurguarstilt. Õige diagnoos aitab arstidel valida edaspidised efektiivsed ravistrateegiad. Kui ninahingamistakistus on välistatud või eemaldatud saab keskenduda õige hingamistehnika omandamisele.

Arstid, kelle koostöös ninahingamine taastatakse ja suuhingamisest tekkinud mõjud kõrvaldatakse on:

  • kõrva-nina-kurguarst
  • füsioterapeut
  • logopeed
  • ortodont
  • allergoloog
  • kirurg
  • perearst

Kõrva-nina-kurguarst aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele.

Füsioterapeut aitab korrigeerida rühti, aitab vabaneda lihaspingetest ja õpetab harjutusi, mille abil hingamist ümberõppida.

Logopeed õpetab sobivaid harjutusi õige hingamistehnika omandamiseks ning aitab ületada kõnehäireid.

Ortodont aitab korrigeerida hambumuse anomaaliaid. Kasvueas teostatud ortodontilise ravi käigus on võimalik positiivselt mõjutada näo-kolju luude ja lihaste arengut.

Allergoloog tuvastab allergeenid ja aitab leida sobiva ravi allergilisele nohule.

Kirurg sooritab vajadusel huulekida lõikuse.

Ninahingamise tagamine lapseeas on normaalse näokolju väljakujunemise eelduseks. Sellest tulenevalt on oluline juba varases eas leevendada nohu sümptomeid ja märgata kui nohu kestab kauem kui 10 päeva.

Kui oled suuhingaja või kahtlustad suuhingamist oma lapsel otsi abi pere- või kõrva-nina-kurguarstilt.